Arhitekti 36 Tartu | E-L 10.00 - 19.00 | Tel: 51994059 | info@veinimaailm.ee

SUVINE VEINIKOOL 3.osa Roosa vein

 

Tea Lajal 

Kumb ta siis on? Oma maitseiseloomult pigem tugevastruktuuriline valge või hoopis kerge punane vein, jättes värvi tähele panemata? Ei see ega teine, ta ongi roosa vein, kui isiksus omaette. Lihtsustatud maailmapildis võib roosast veinist jääda hele-hale mulje mis on eksitav: roosal veinil on maitses midagi sellist mida paljudel valgetel reeglina ei ole, see on suud kuivatav pargisus. Parkaine tanniin on punaste veinide maitse ja ajas muutumise tugev selgroog. Jah, roosas veinis on parkaineid võrreldes punasega vähe, kuid on siiski! Ära hinda, just alahinda asju mitte kunagi välimuse järgi, eriti roosat veini. 

Roosa värvi saamine
Pealtnäha on roosa veini valmistamine lihtne. Alustuseks on meil vaja helepunast marjamahla, panna see aeglaselt käärima ning oodata kuni pärmirakud suhkrute otsalõppemise pärast oma töö lõpetavad. Trikiga küsimus on see, kuidas saada helepunast viinamarjamahla mis käärimise ajal kaotab poole oma värvi tugevusest, jättes alles roosaka tooniga heleda veini? Viinamarjale ilusa tumeda värvi andvad taimsed pigmendid asuvad marja kestas. Mahl on valge, erandiks on üksikud punase viljalihaga viinamarjasordid. Marja kestast saab taimsed pigmendid mahlasse pressimise ajal ainult siis, kui 1) mari on väga küps, kest pehmenenud ja puruneb kobara pressimisel lihtsalt või 2) leotame puhastatud ja purustatud marjade kesti mahlas. Roosa veini valmistamiseks leotatakse purustatud marju väga lühikest aega, punase veini valmistamiseks pikemat aega. 
Vahemereregioonis on vein olnud tuhandeid aastaid toidukõrvane ja pikalt säiliva toidutootena on seal harjutud veine omavahel segama, lahjendama, maitsestama, peaasi, et toitu jätkuks võimalikult kauaks. Seepärast on valge ja punase veini kokkusegamine roosa veini saamiseks kodukeldrites tänaseni olemas. Ka ametlikud veinitootjad võivad teha EL seaduste mõistes valge ja punase veini kokkusegamist, kuid siis ei saa nad oma veinile kõrgemat kvaliteediklassifikatsiooni. Aga: kui põhiveinile lisatava muu veini maht jääb alla 10-15%, olenevalt tootmisregiooni reeglitest, siis see veinisildil ega kvaliteediklassis kajastuma ei pea.

Sordi omapära väljendus või "kokkukeeratud" maitsete segu?
Maailma maitsetrendid liiguvad regionaalse omapära väärtustamise suunas. Mida see veini mõistes tähendab? Iga veinitootmise regioon on iseäraliku kliima ja pinnase koostisega millel üks viinamarjasort kasvab paremini, teine halvemini. Euroopas on läbi pika veiniajaloo igas paigas välja valitud need viinamarjasordid mis seal kõige paremini kasvavad. Lisaks on läbi pika kasutusaja õpitud põhjalikult selgeks mida ühe või teise sordiga veinikojas teha, et saaks kõige parem vein. Ehk arvestades kliimat, pinnast ja ajaloolisi tootmistraditsioone võib Euroopa ära jagada tuhandeks tootmislapikeseks millel unikaalne iseloom, omapäraste viinamarjasortidega. Veel peab teadma, et veini tootjal on võimalus valida kahe tootmisfilosoofia vahel: 1) jääda ajalooliste sortide ja tehnoloogia juurde järgides rangeid reegleid mille kohalike tootjate liit on kehtestanud; või 2) loobuda piiravatest reeglitest ning asuda suuremahulise tootmise juurde, et konkureerida madalaimate hindade pakkumisel. Asjatundlikud veinitarbijad hindavad regionaalse omapäraga veine. Miks? Sest maitsete erinevus on huvitav ja väiksemate tootjate puhul on need veinid valmistud ilma tehnoloogilise manipuleerimiseta, on lisanditevabad. Asjalike, tervisest hoolivate tarbijate hulk maailmas kasvab.

Prantsuse roosa vein
Maailma kõige kuulsamad roosad veinid toodetakse Prantsusmaal. Prantslaste veiniarmastus on tuntud, juba keskajal kalkuleerisid aadlikest maaomanikud välja selle milliseid veine oli kasulik toota hilisemaks müügiks, milliseid kohejoomiseks õukonna suurejoonelistel söömingutel. Roosad veinid olid samuti nimekirjas. Näiteks 15.sajandil riiki valitsenud Louis XI armastas roosat veini mis valmistati Tours'i linna kõrval, Touraine maakonnas, kuulsas lossidega täidetud Loire jõe orus. See vein kannab tänapäeval ametlikku nime Touraine-Noble-Joué ja vein valmistatakse viinamarjasortidest 'Pinot Meunier', 'Pinot Gris', 'Pinot Noir'. Prantsusmaal on 90 väiksemat või suuremat veinipiirkonda mille reeglid näevad ette roosa veini valmistamise täpsed tingimused: lubatud viinamarjasordi(d), istutustiheduse, maksimaalse saagikuse, istanduste territooriumi asukoha omavalitsusalal (pinnase koostise pärast) ja veini tootmise tehnoloogia. Prantsuse kroonitud pead tõstsid juba keskajal eliitveinide hulka kaks tänaseni kuulsat veini: Rosé d'Anjou samanimelisest maakonnast Loire jõe orus ja ja Tavel'i Rhone'i jõe orust. Rosé d'Anjou valmistatakse viinamarjasortidest 'Cabernet Franc', 'Cabernet Sauvignon', 'Cot' (ehk 'Malbec') ja lisandina 'Gamay', 'Grolleau', 'Pineau d'Aunis'; Tavel viinamarjasortidest 'Grenache' (ehk 'Garnacha'), 'Cinsault', 'Borboulenc', 'Mourvedre', 'Carignan', 'Syrah', 'Clairette', 'Picpoul'.   
Prantsusmaa vanim kultuurviinapuid kasvatav piirkond paikneb Vahemere rannikul, Rhone'i jõe suudme ja linnriik Monaco vahel, põhjas kõrg-Alpideni ulatuvas Provence'is. Roosa vein on selles piirkonnas väga tähtis toode, sest suured ranniku kuurortid tarbivad ära pea kõik mis sinna toiduna ette antakse, nii hea, kui ka halva. Maailma kuulsate ja rikaste seltskond on Provence'i ostnud hulgaliselt maa-villasid millest osad toodavad ka roosat veini, näiteks Brad Pitti - Angelina Jolie Chateau Miraval. Tohutu nõudlus ja kuulsuste toetav sära on teinud Provence'st kõige tuntuma roosa veini piirkonna. 

Maitsed
Roosa veini lõhna ja maitse hindamisel tuleb meeles pidada, et tegu on ikkagi punase ehk jõulisema viinamarjasordiga kus valgele veinile iseloomuliku delikaatse puuviljasuse kõrval on rohkem marjaseid aroome. Mida heledam on roosa vein, seda lühem on olnud puhastatud ja purustatud marjade kestade kontakt mahlaga ehk  kesta all asuvad intensiivsed aroomikomponendid ei ole üle läinud veinisse. Heledamal roosal veinil on pisut õrnem ja peenem lõhn-maitse, aga hapete kogus võib samal ajal olla suur, lisaks väikene kogus tanniine.
Väga heledad roosad veinid saab valmistada ka nii, et terved kobarad pressitakse otse mahlaks, tugeva surumise abil. See tähendab seda, et koos marjadega surutakse põhjalikult katki ka rohelised kobararaod mis omakorda kokkupuutes mahlaga annavad veinile karedaid, mõrkjaid, ebameeldivaid taimseid maitseid. Hea roosa veini maitses peab olema puuviljaseid-marjaseid toone ning värskust andev hape, liigne mõrkjus on kehva veini tunnus.   

Serveerimine ja toit
Roosa veini serveerimistemperatuur võiks jääda 14oC allapoole. Mida kuumem on õhutemperatuur, seda jahedam peab olema vein. Kuumal suvepäeval on mõistlik avatud veinipudel hoida jäänõus, joogi jahe temperatuur jahutab keha ning võimalikud teravad maitsed ei muutu soojusega dominantseks.
Toiduvalik roosa veini kõrvale on lai, kerged salatid ja mitmekesised suupisted, alates puuviljadest kuni vinnutatud singini on klassikaline valik. 

Praktiline ülesanne:
Õpi tundma vana ja uue maailma roosade veinide erinevusi. Vali välja sarnaste viinamarjasortidega vein, näiteks viinamarjasort 'Syrah' ehk 'Shiraz', üks näiteks Austraaliast ja teine Prantsusmaalt. Pane tähele, et uue maailma veinid on tihti tugevama lõhnaga, aga samas mõrkjama maitsega, sest kuumem kliima ja marjade lühem küpsemisperiood mõjutavad marjade arengut ja sellega maitset.  

Piltidel:
* Roosade veinide värvivariatsioon sõltub viinamarjasordist ja tootmise tehnoloogiast.
* Roosa vein jaanilaupäeval lehtsalati ja taimse marinaadiga grilliliha kõrvale.
* Sõbra omavalmistatud jääjahe roosa vein Madeiral, viinamarjasort umbmäärane "American" ehk kunagi Ameerikast toodud viinapuu selline liik millel kultuursorti ei ole. Vein lõhnas täpselt nagu kodumaine 'Zilga'. 

Järgmine teema: Punane kerge vein

5.juuli 2017