Arhitekti 36 Tartu | E-L 10.00 - 19.00 | Tel: 51994059 | info@veinimaailm.ee

NAVARRA 1.osa

Tea Lajal

Aegajalt, mõnel tõsisemal veiniõhtul tõstatab keegi küsimuse Navarra teemal, mis piirkond see siis on, kas nende veinide stiil sarnaneb Rioja'le, Bordeaux'le või hoopis Rhone'i oru veinidele?  See on mõneti õigustatud küsimus neile, kes ei ole olnud piisavalt avatud aktsepteerima järjepidevaid arenguid globaalses veinitööstuses. 

 

Jah, natuke üle saja aasta tagasi olid Navarra ja Rioja "ninapidi koos". Rahvusvaheline nõudlus kõrge kvaliteediga veini järele ei olnud siis nii suur, kui täna. Veinitootmise kompetents ja suuremad investeeringud rajatistesse ja tehnoloogiasse tehti sel ajal Ebro jõe orgu, Riojasse. Sellest kujunes veinitootmise kompetentsi ja kvaliteedi keskus. Tuntuse kogusid kõigepealt Rioja veinid. Kohalikud viinamarjasordid Garnacha, Graciano ja üle-hispaanialine lemmik Tempranillo on sordid mis kattuvad mõlemas piirkonnas, Riojas ja Navarras.

Prantsusmaa Bordeaux põhisordid Cabernet Sauvignon ja Merlot toodi Põhja-Hispaania veiniregioonidesse pärast Ameerika kontinendilt kaasatoodud taimehaiguste plahvatuslikku levikut Euroopas. Kui Bordeaux istandused hakkasid ükshaaval hävinema, ei teadnud alguses keegi, kuidas selle veini nõudlusest jäävat tühja kohta täita. Äriomanikud pidid leidma uue tegutsemise tee. Esimene idee oli viia sordid ja tehnoloogia mujale, geograafilise barjääri taha, näiteks üle Püreneede. Idee oli hea, Cabernet'le ja Merlot'le meeldib nii Navarra, kui Rioja. Aja möödudes mõeldi välja kuidas tüütu taimehaigusega hakkama saada ja Euroopa istandused taastusid aeglaselt.  Ühel hetkel avastasid maailma veinisõbrad, et klassikaliste Bordeaux cru-veinide kõrval on olemas huvitavad, sarnase tehnoloogia abil toodetud, teiste piirkondade veinid.   

Aga. Ükski äri ei õnnestu, kui kopeerida teise toodet, sellest ei saa lõpuks kasu mitte keegi.  Rioja tootjad panid pead kokku ja koostasid väga kindla reeglistiku oma, teistest eristuvate veinide tootmiseks, ühendades vanad traditsioonid, kohalikud põhisordid ja näpuotsaga juurdetoodud sorte. Navarra nii rangeid põhimõtteid endale esialgu ei kehtestanud ja vaatas seda globaalset rabelemist rahulikult kõrvalt, sest polnud mõtete loobuda sortidest ja veini stiilidest mis neil väga hästi välja tuli. Reeglid kujundati aja jooksul, jälgides ühte põhimõtet: kui teha, siis tehnoloogiliselt kõige paremini.  Samas seisus, umbes samal ajal, olid California veinitegijad, näiteks mõned itaalia perekonnad tegid Napas veine mis jõudsid oma parima maitse pärast presidentide lauale, aga mitte maailma kuulsuste nimekirja. Maailm ei tahtnud neid märgata. Kui California tipp-veinide tähelend saabus raketina 70-ndatel, siis Navarra on oma järjest kasvava tuntuse välja teeninud aja jooksul, tänu mitmekülgsusele ja detailideni eeskujulikuks lihvitud maitsetele. Selle kuulsuse nimi võiks olla 'usaldusväärsus': maitsete, kvaliteedi, hinna, uuenduslikkuse, huvitavuse üle. 

Teine sõna Navarra veinide iseloomustamiseks on 'külluslikkus'. Külluslikkus kahes mõttes. Kõigepealt viinamarjasortide ja veinistiilide valik: piirkonna veinimajad kasutavad väga erineva aroomiprofiiliga viinamarjasorte ning toodavad neist peaaegu kõiki veine mida tarbija vajab: valgeid, kuivi, minimalistliku maitsebuketiga; valgeid, kuivi, mitmekülgseid; magusaid; ühe viinamarjasordi; mitme viinamarjasordi; punaseid, õhukesi, mahlaseid; punaseid, "pakse"; tammega; tammeta jne. Isegi väärishallitusega viinamarjadest dessertveini!      

Kui võrrelda Navarrat, näiteks Vahemere rannikuäärsete veinipiirkondadega mis kasutavad paljusid samu viinamarjasorte, siis veinide erinevus tekib kliima ja kasvupinnase erinevusest. Vahemere rannik on kuuma ja kuiva kliimaga, Navarra jahedam ja mullastik eri-ilmelisem kus veinimarjad küpsevad aeglasemalt ja mahla sisu saab seepärast kvaliteetsem. Lisaks on Navarra tootjad väga tähelepanelikud, jälgides tootmisprotsessi jooksul pisidetaile mis mõnes teises veiniregioonis poleks tähelepanu väärt.   

Külluslikkuse teine variant väljendub veini maitsetes. Navarrakatele meeldib teha asju korralikult.  Põhjalikult, kasutades põlvkondade kaupa kokkukogutud kogemusi. Näiteks viinamarjasort Graciano võib siin-seal anda õhukesi, ebahuvitavaid veine, siis Navarra tootjad suudavad sellest teha eeskujuliku, peenelt parfüümise, kerge pargiga punase veini mis sobib laia valiku liharoogade ja pastade kõrvale kus on julgelt kasutatud maitsetaimi. Või näiteks Chardonnay, siinsed variandid on alati iseloomuga ja pole kunagi igavad. 

Veinituristile on Navarra nagu veinisõbra paradiis, muudkui käi ja avasta. Iga maja on erinev. Siin ringi sõites leiab veinimaju mis on toimetanud mitu põlvkonda järjest, hoides ajaloolisi traditsioone ja on laia valikuga suurtootjaid. Tänu sellele, et istandused paiknevad pinnase ja mikrokliima poolest erinevates paikades, on isegi samadel viinamarjasortidel veinimajade kaupa väga erinev iseloom. Navarra saab seda külluslikkust endale lubada. 


OCHOA 
Veinimaja seinal ilutseb vapp millel on hundid. Ochoa tähendab tõlkes hunti. See perenimi on kaasa tulnud ammusest ajast, kusagilt mägede kandist. Meid vastuvõtvad õed Adriana Ochoa ja Beatriz Ochoa on veinipere uus põlvkond, üks veinimeister, teine turundusjuht. Kõigepealt viiakse meid kõige tähtsamasse kohta - veiniaeda. Adriana ühe autoga ees, meie Beatriz'iga teises järel. Teeme veerandtunnise sõidu läbi lainelise põllumaastiku ja peatume istanduses mille pinnast katavad veerkivid.   

Kivi Adriana näpuvahel on suur, sellistega on kaetud osade istanduste pinnas. Võib ette kujutada, kui raske on noortel viinapuudel sellisesse pinnasesse ajada oma juurestik ning kui palju peab taim hiljem, saagi kandmiseks vaeva nägema, et kätte saada toitained ja vesi. Muidu lopsakalt ja mõnuga kasvav viinapuu on nendes piiratud tingimustes alalhoidlikum, hoides aeglaselt paisuvad marjad ilma ülearuse veeta ehk marjamahla kontsentreerituma. Kivide suur pluss on veel see, et selline pinnas akumuleerib päevakuumuse ja hoiab öises jaheduses pinnase soojemana. 

Edasi keeravad autod kitsale teele põõsastiku vahel. See on loodusliku taimkattega maariba põllumassiivide vahel mille eesmärgiks on olla elukohaks ja toidulauaks neile headele putukatele ja roomajatele mis toovad kasu kultuurtaimedele. 

 

Mesilased on siia toonud inimene, sellest saavad kasu mitu osapoolt: taimed tolmeldatud, mesilased toidu ja inimesed mee.  

Põõsariba kõrval on istandus mis ei näe välja tavapärase veiniaiana: tüved on poole pealt maha lõigatud ja valge teibiga on allesjäänud osale seotud uue sordi pungasilmad.  

 

'Garnacha' on siitsamast, Püreneede jalamilt pärit viinamarjasort. Sellel on palju variatsioone. Need variatsioonid sobituvad erinevate kasvukohtade pinnase ja kliimaga erinevalt, õige kasvukoht ja kloonsort tuleb kokku sobitada nagu pusle millest arusaamine vajab kogemusi. Selles istanduses on tegu uuendamisega nii, et vanale alusele silmastatakse peale pisut teistsugune kloonsort. Vana viinapuu juured mis on sügavale pinnasesse harunenud tagavad uutele pungadele kiire kasvu ja uuendatud istandus jõuab saagini varem, kui päris beebi-taimedest alustatud aed.    

Päris uus istandus noorte viinapuudega vajab erilist hoolt kuni kolm aastat. Juhtvõrse kujundamine tüveks, kastmine ja juurte arengut takistavast umbrohust lahtisaamine on põhilised tööd. Konkurents iga veetilga pärast jääb viinapuudele elu lõpuni, kui nad kasvavad mõõdukalt kuumas kliimas ja vett läbilaskval pinnasel nagu seda on enamus Navarrast. Need istandused, kus on mullastiku koostises vett akumuleeruvad savi või kriidi kihid, on õnnelikumad.   

Vahepeatusena ronivad maasturid mäekünka otsa kuhu on ehitatud puidust vaateplatvorm. Lai vaade ulatub kaugele, mööda erinevate põllukultuuridega kaetud orgupidi, kus viinapuude korrapärased rivid paistavad silma eriti kaunilt.    

Beatrizi põhiteema on müük, aga viinapuude vahel meile asju lahti seletades teab ta igat detaili istanduse, keskkonna, inimfaktori ja saagiaastate kohta. Eriti põnev on see fakt, et on olnud aasta, kus neil õnnestus toota gran reserva veini, kui teistel mitte, sest mikrokliima teatud istandustes oli parem ja hilised kevadkülmad jätsid õied alles. Põllulapp põllulapi kaupa võib Navarras olla erinev. Pildile jäid veel minu kolleegid Teemu ja Leena. 

Autosse tagasi istudes ja künkast veel ülespoole, oliiviistanduse suunas liikudes kuulen, jutu sisse, ukstaskus kahtlaselt tuttavat kolinat. Reflektoorselt koban müra allikat ja avastan, et need on oksakäärid. Veidikene üllatunult tõstan käärid välja ja küsin Beatrizilt, et kas need on tema omad? Küsin igaks juhuks, kuna ei taha uskuda, et linnade, inimeste ja büroode vahel liikuv särasilmne noor daam istanduse jaoks aega leiab. Beatriz naerab: "Jah, loomulikult. Mul on neid veel." Ja otsib silmadega oma uksetaskust teisi, aga ei leia ja ütleb, et pani need pagasiruumi, tänaseks eest ära. Naeran vastu ja selgitan, et ka minu pisikese, maasõite tegeva auto küljetaskus on alati oksakäärid, sest käin samuti aegajalt istanduse vahet ja käärid peavad olema kohe võtta. Siis pakub Beatriz, et kas tahan teisi kääre näha? Jõuame kohale ja kääride vaatamine jääb ära, aga oleks võinud, äkki olid tal mõned väga ägeda tootja omad ...     

Kvaliteetse, külmpressitud oliiviõli nõudlus maailmas kasvab. Noor istandus on ilusatesse triipudesse pügatud ja kohe tekib küsimus, kuidas või kes seda teeb? Vastus on masinad. Nagu mitme eelneva jutu jooksul jäi kõrva, on isa see, kes on uuele põlvkonnale edasi andnud põhimõtte: mida saavad teha masinad, peaksid tegema masinad. Oliivide võra kärpimiseks on kohendatud viinapuude jaoks kasutatavat masinat. Nutti peab olema. Korje käib teistsuguse masinaga ja pildil näitab Adriana mis toimub oliivipuudega korje ajal.    

 

Iga kord, kui õed autodest jälle ühte kohta kokku, teemat lahti seletama asuvad, hakkab toimima nende ühine positiivne energia. Üksteise silmi ja juttu jälgides toetavad nad teineteist nii repliikide, kui jutu jätkamisega. Nad naeratavad tihti üksteisele. See on ilmselge, et selline sünergia saab õdede vahele kujuneda maast madalast. Suure tõenäosusega on ema-isa tütreid juba pisikestena endaga istandusse kaasa võtnud, sest viinapuude vahel tunnevad õed end väga hästi. Täiskasvanud tütarde emana tunnen ära selle ägeda, õdesid siduva nakatava jõu mille najal tehakse maailma kõige paremaid asju.     

 

Veinide maitsmist alustame särtsakate valgete veinidega. (Jätkub) 

3.12.2018