Fortuuna 1 Tartu | E-L 11.00 - 19.00 | Tel: 50 939 59 | info@veinimaailm.ee

Chateau Yquem

Jaanus Lajal 

 

Mitte rahuldudes üksnes veinide valmistamisega, võlub Chateau d'Yquem oma viinapuudelt välja voolavat kulda.
 Heaküll, see on kulla värvusega tõµepoolest, aga haruldasem kui kuld, ta on pea sama kallis, maitstes loomulikult kaugelt paremini kui kuld. 
Yquemi maitset lihtsalt magusaks nimetada on sama, kui kui võrrelda Jaguari supermudel E-Type'i tavalise autoga. See tähendaks asja mittemõistmist. Mõlemad omavad salapärast jõudu ja ilusat voolujoonelisust, kuid välise kesta all on peidus omapärane ja peen iseloom. Yquem'i siirupine tekstuur tähendab seda, et vein voolab aeglaselt pudelist klaasi ning lonksates, iga neelatusega, rullub üle suu. Ta maitses on mesi, mangod, aprikoosid, virsikud ja ananassid, kõrvalmaitses ilmuvad pähklisus, röst ja tunnusmaitseks saanud klaaskommide, meevaha ning martsipani aroomid. Perfektse tasakaalu annab piisav happelisus, taltsutades lõhnaplahvatusest tekkinud uimastava aroomikokteili.

   

12. sajandist pärit mõisamaja - Chateau d'Yquem seisab künka harjal Garonne jõe vasak-kaldal, klassikalise magusa veini tootmise piirkonnas Sauternes'is.
Mõisa 90 hektarit veiniaedu on 80% ulatuses kaetud Semilloni viinapuudega ja 20% kuulub Sauvignon Blanc'ile. Esimeseks perekonnaks kes siinsamas veiniaeda omasid, peetakse Sauvage-sid, ostes rentnikena mõisa aastal 1711.


1785-ndal sai selle valduse omanikuks perekond Lur Saluces ning siiamaani juhatab veinimõisa üks nende jäeltulijaist, krahv Alexandre de Lur Saluces. Alates 1999-ndast aastast on ettevõtte suuromanikuks parfümeeria ja vahuveinidega tegelev suurfirma LVMH (Louis Vuitton-Moet Hennessy). 
Pildil: Chateau d'Yquem

 

 

Sauternid, eriti Yquem, on ühed kõige kallima tootmishinnaga veinid maailmas, see seletab nende kõrgehinnalisust. Parimad sauternid maksavad 700-950euro ümber ning veinikeldrisse ostetud kastitäs võib Bordeaux's maksta umbes 30000 eurot (vanemad aastakäigud). Hind on üks paljudest põhjustest miks Yquem'i tuleb lonkshaaval juua.


1855-ndal aastal kehtestatud Bordeaux veiniaedade klassifikatsioon põhineb oma olemuselt hindadele mida ühe või teise veiniaia või viinamarjasordi veinid saavutada võivad. Sobivad kandidaadid on jagatud esimesse, teise, kolmandasse, neljandasse või viiendasse klassi. Chateau d'Yquem on hinnatud tema enda superstaatuse järgi, piirkonna ainsa veinimõisana, First Great Growths (esmaklassiline kasvuala).


Yquem'i astronoomilised hinnad on tihti rohke tootmisprotsessi väljendus. Teda valmistatakse ainult sellistest veinimarjadest mis on muutunud inetuteks kobaratompudeks õhusringleva nakkuse, väärishallituse, nimega Botrytis toimel. Healoomuline hallitus kuivatab marjad, säilitades suhkru ja tulemusena saadakse külluslik marjamahl. 

Botrytisega nakatunud marjakobaraid kogutakse terve sügisese korjeperioodi jooksul, töölised läbivad veiniaedu kuni kümmekond korda. Mõnikord nopitakse kobaratest völja ainult üksikud, väärishallituse toimel muutunud marjad. Sauterni harilik saagikus on 25 hektoliitrit hektari kohta, kuid Yquem piirdub vaid 9 liitriga, saades umbkaudu ühe klaasi veini viinapuu kohta. Kogutoodang on imepisike kokku vaid 5500 kasti veini aastas. Selline eksklusiivsus meelitab rikkaid, nagu kuninganna Motlier, viiulivirtuoos Itzaac Perlman, Placido Domingo ja Madonna.

Kuigi Botrytis esineb pea igal sügisel, ei ole ta tekkimine garanteeritud. 

 1978-ndal ja 1985-ndal aastal väärishallitus ei arenenud. Marjade nakatumiseks ning muundumiseks vajab hallitus sooja ja niisket keskkonda, selline olukord tekib siis kui Gironne ja Garonne jõgedelt tõusnud udu hajub tõusva päikese soojusest. Kui selliseid tingimusi ei ole, näiteks soojus ei ole piisav, arenevad teised hallituse liigid, võhenooblid. 
Pildil: väärishallitus Botrytis viinamarjadel
Semilloni viinamarjasorti kasutatakse põhjusel, et tema hallitus on "noobel". Semilloni sitke marjakest peab vastu enamikele hallitusliikidele, samas on vastuvõtlik nooblile. Sauvignon Blanc lisab veinile kergust ja happesust. Kes oli see mees kes tegi esimesena veini nii õudsa väljanägemisega viinamarjadest? Kas ta lootis, et keegi seda ei märka? Kas ta leidis eelarvamusteta sõbra seda esimesena proovima? Võibolla oli ta selle prantslase sugulane kes esimesena tigusid sööma hakkas.